Repo laenud ehk repotehingud on lühiajalised laenud, mille puhul kasutatakse väärtpabereid tagatisena.
Nimi tuleb ingliskeelsest terminist repurchase agreement, mis tähendab „tagasiostulepingut“.
Lihtsustatult toimub repo nii:
- Pank või muu finantsasutus annab väärtpaberid (näiteks riigivõlakirjad) teisele poolele.
- Vastutasuks saab ta raha.
- Samal ajal lepitakse kokku, et teatud aja pärast ostab laenaja need väärtpaberid tagasi veidi kõrgema hinnaga.
- Hinnaerinevus ongi repo intress ehk laenukulu.
Milleks repo laene kasutatakse?
- Likviidsuse tagamine – pangad saavad kiiresti juurde sularaha või arveldusraha.
- Rahapoliitika tööriist – keskpangad (nt Euroopa Keskpank) kasutavad repo tehinguid turu rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamiseks.
- Turvaline rahapaigutus – laenuandja saab kindla tagatise (väärtpaberid), mis vähendab riski.
Riskid
Kuigi repo tehingud on üldiselt madala riskiga, võivad tekkida probleemid:
- tagatise väärtus võib kiiresti langeda,
- kriisi ajal võib repo rahastamine kallineda või muutuda kättesaamatuks.
👉 Repo laenud on seega nagu finantsturgude „kiirlaenud“, mis hoiavad rahavoo liikumises ja võimaldavad pankadel igapäevaselt oma kohustusi täita.
Kas soovid, et ma kirjutan repo laenudest lühema ja lihtsustatud selgituse (nt sobiv tavalugejale blogis või sotsiaalmeedias) või pikema ja detailsema artikli (rohkem finantsspetsialistile)?